Distantsõppe korraldus Emili koolis 2021/2022. õppeaastal

Sellele lehele oleme koondanud Emili kooli distantsõppe põhimõtted, vastused korduma kippuvatele küsimustele ja huvitavaid lisamaterjale lastevanematele.

Emili distantsõppe korraldamise põhimõtted:

  • Suurem osa distantsõppest on juhendatud tegevus. 

  • Oleme kättesaadavad ja pakume tuge.

  • Kasutame korraga võimalikult vähe erinevaid digitaalseid platvorme.

  • Õpe on mitmekesine: kasutame digivahendeid, aga ka pliiatsit ja paberit ning liigume toas ja värskes õhus.

  • Jääme kindlaks Emili kooli väärtustele, põhimõtetele ja tavadele. Õpime ja õpetame nii harjumuspäraselt kui võimalik.

Õppetöö üldine korraldus:

  • Õppetöös osalemine on õpilastele kohustuslik. Õppetöö toimub tavapärases mahus - trimestriks seatud eesmärgid saavutatakse ja projektid valmivad ettenähtud tähtajaks. Lugemisaeg (ja muud sellega seotud kokkulepped) kehtivad endiselt.

  • Õpetaja juhendatud õppetöö toimub kell 1.-2. klassil 9.00-13.00 ja 3.-5. klassil 9.00-14.00.

  • Videotunnid toimuvad Teamsi keskkonnas. Lisaks kasutame SeeSaw programmi. Suhtlus lastevanematega toimub jätkuvalt Stuudiumis.

Olulist IKT-vahenditega seoses

  • Õpilasel on vaja internetiühendusega süle- või tahvelarvutit. Seda saab koolist laenutada - võta ühendust Mariaga.

  • Peamine suhtluskanal on Stuudium: https://emilikool.ope.ee. Kui lapsel veel ei ole Stuudiumi kontot, tuleb see luua. Lapse Stuudiumi konto saab luua lapsevanem. Juhised on siin: https://emilikool.ope.ee/abi/info/kasutajakonto/opilase-konto. Kui õpilane on unustanud Stuudiumi parooli, siis saab ta seda avalehel ise uuendada. Stuudiumiga on liidestatud Opiq, kus on e-õpikud. Kui seda on vaja kasutada, annab õpetaja ülesandes konkreetse lingi. Eraldi kontot ei ole vaja teha, ligi saab Stuudiumi kaudu.

  • Kasutame ka erinevaid Office365 rakendusi (sh Teams videotundide jaoks), millele saab ligi aadressil: www.office.com. Office’i konto on õpilasele kooli poolt loodud. Kui õpilane unustab oma parooli, saab Maria selle taastada.

  • Kasutame rakendust SeeSaw, millele ligi saab õpilane QR-koodiga, mille ta saab õpetajalt.

(Esialgu võib olla uusi rakendusi palju. Oleme püüdnud nende hulka viia miinimumini. Kahjuks ei ole ühte veebilehte, programmi või rakendust, mis vastaks meie kõikidele ootustele. Oleme nende programmide kasutamist koolis harjutanud ja loodetavasti läheb nende iseseisev kasutamine ka sujuvalt.)

Kontaktid

  • Peamine suhtlemine käib Stuudiumi kaudu. Kui teil on tehtud teistsugune kokkulepe (telefon, Teams, Messenger jne), kasutage teisi kanaleid. Õpetajate tööaeg on tööpäeviti kell 9.00-16.00.

  • Kui Sul on küsimus, ettepanek konkreetse ülesande, keskkonna vm kohta, võta ühendust õpetajaga.

  • Kui Sul on küsimus või ettepanek õppetöö korraldusega seoses, võta ühendust Mariaga.

  • Kui Sul on küsimus või ettepanek üldise koolikorraldusega seoses, võta ühendust Indrekuga.


Korduma kippuvad küsimused

Mis siis saab, kui laps ei jõua iseseisvat tööd tähtajaks valmis?
Kui mure on ühekordne, andke õpetajale teada, et teete hiljem järele. Kui mure on pidev, rääkige õpetajaga läbi, mida on kõige olulisem teha. Vajadusel võtke ühendust tugispetsialistidega, et küsida abi lapse toetamisel või koduse õpikeskkonna loomisel.

Mis siis saab, kui meil on tehnilised probleemid?
Kui probleem on seotud mõne õpikeskkonnaga, võtke ühendust õpetaja või küsige abi teistelt lastelt/lastevanematelt. Muude tehniliste probleemide korral (internetiühendus vms), andke kindlasti õpetajale probleemist teada, et oleks selge, miks videotunnis osalemine on keeruline vms.

Kuidas siis last toetada, kui pean ise täiskohaga tööl käima?
Andke sellest samuti kindlasti õpetajale teada. Saame kooli poolt pakkuda õpetaja, abiõpetaja või tugispetsialisti abi, vajadusel ka igapäevast video või telefoni teel tuge lapsele.

Mida siis teha, kui meil pole arvutit?
Võtke õpetajaga ühendust. Saame koolist arvuteid laenutada.

Kuidas teha liikumisharjutusi, kui elame tihedalt asustatud kohas?
Küsige kindlasti abi liikumisõpetajalt, kes aitab leida sobiva viisi toas liigutamiseks või annab soovitusi linnakeskkonnas liikumiseks. Proovige leida õues liikumiseks aegu, mil on vähem inimesi liikvel (varahommik, õhtul). Ehk leiate võimaluse nädalavahetusel sõita linnast pisut kaugemale, kus on võimalus pikemalt looduses viibida ja matkata. Kui õue saada on keeruline, siis internetist leiab palju videoid ka tubasteks aktiivseteks tegevusteks: jooga, pilates, tantsuvideod (Just Dance), võimlemis- ja jõuharjutused.

Minu lapsel on raske. Kust ma abi saan?
Esimese asjana proovige luua kodus võimalikult pingevaba õhkkond. On selge, et laps ei suuda õppetööle keskenduda, kui tal on palju pinget ja stressi. Leidke aega, et teha lapsega koos midagi meeldivat – tehke koos süüa, käige jalutamas, mängige lauamänge, jutustage lugusid. See kõik aitab pingeid ja stressi maandada. Pöörduge kindlasti ka õpetaja või tugispetsialisti poole, kes saab konkreetsest olukorrast lähtuvalt teile juhiseid ja soovitusi anda. Ärge jääge oma murega üksi.

Kui selline olukord kestab nüüd õppeaasta lõpuni, kas laps saab kõik vajaliku selgeks, et järgmisesse klassi minna?
Keskendume distantsõppe jooksul kõige olulisematele teemadele. Õpetajatel on ülevaade, kuidas lastel läheb, ning kõige tähtsam korratakse kooli jõudes üle.

Kas kevadvaheaeg toimub? Millal algab suvevaheaeg?
Vaheajad toimuvad plaanipäraselt.  

Ma ei oska last ainealaselt aidata. Mida teha? 
Võta ühendust aineõpetajaga, kes saab abi pakkuda ja aidata mõelda lahendusi, kuidas olukorras parimal viisil toimetada.

Laps lihtsalt keeldub koolitööd tegemast. Mis ma temaga nüüd teen?
Kui lapsel on tugev vastumeelsus, ärge sundige. Proovige välja selgitada, mis on selle vastumeelsuse taga. Hirm, et ta ei saa hakkama, tunne, et ta ei oska, tunne, et kõik on kuhjunud ja ta on teistest maas, hirm ja segadus uue olukorra pärast? Oluline on luua rutiinid. Kui ta pole esialgu nõus õppima, jätke ajutiselt õppimine sinnapaika. Püüdke koos luua päevakava, mis sisaldab tegevusi, mida laps ise välja pakub, mida ta soovib teha (hobid, meelistegevused, meisterdamised, lugemine, õues olemine). Määrake kindlad õue-ja söögiajad, ärkamise ja magamamineku ajad. Tunnustage last väikeste asjade eest (nt kui ta suudab päevakava järgida). Kui rutiin on saavutatud ja lapsel on enesetunne parem, saab aeglaselt liikuda ka õppeülesannete poole, alustades jõukohasemast, mis pakub eduelamust. Kindlasti rääkige probleemist õpetajaga ja vajadusel võtke ühendust tugispetsialistidega. 

Distantsõpe  on lapse jaoks liiga lihtne ja lapsel on igav. Kust saada lisaülesandeid?
Võtke ühendust õpetajaga, sest see on oluline tagasiside õpetajale. Ta võib pakkuda lisaülesandeid. Samas võib lisaaega kasutada lugemiseks, meisterdamiseks või muude hobidega tegelemiseks. Palju häid ideid kodusteks tegevusteks leiate siit.

Kuna palju koolitööd on arvutis, on meil raske piirata lapse ekraaniaega. Mida teha, et ta liiga palju arvutis ei istuks?
Distantsõppe ajal on e-õpet tõepoolest palju. Saab jälgida, et kui koolitükid on tehtud, siis rohkem laps arvutis ei oleks. Soovitame teha konkreetsed nutiseadmete kasutamise kokkulepped. Ekraaniaja piiramiseks saab kasutada ka erinevaid rakendusi, nt FamilyLink. Mida veel ägedat kodus teha, vaata siit.


Huvitavat lisalugemist, -kuulamist ja -vaatamist

Hingehoidja ja kriisinõustaja Naatan Haamer arutles "Plekktrummis" (30.03.2020)  riikliku eriolukorra tõttu muutunud elukorralduse käigus võimenduvatest inimsuhetest.

Vaimse tervise portaali www.peaasi.ee kriisiaja teemalised arutelud ja podcast'id nende Facebooki lehel. Podcaste tuleb jooksvalt juurde, kõik on järelevaadatavad siin.

ERRi 31.03 distantsõppeteemaline saade “Suud puhtaks”

Põhja-Eesti Regionaalhaigla podcast koroonaviiruse kriisist tingitud hirmu ja ärevusega toimetuleku kohta

Tallinna Keskraamatukogu pakub erinevaid tasuta teenuseid (raamatukoguhoidja abistab koolitöödes, loeb lastele raamatut ette, youtube’i meisterdamiskanal). Vaata siit.

Visuaalsete päevaplaanide näidiseid (autor Kati Orav)

Ruti Einpalu artikkel “Kust algab toimetulek kriisiga” 

Videoarutelu peresuhetest kriisi ajal pereterapeut Roman Timofejeviga

Lastekaitseliidu soovitused, kuidas olla eriolukorras toetav lapsevanem, leiad siit.