Sellele lehele oleme koondanud Emili kooli distantsõppe põhimõtted, vastused korduma kippuvatele küsimustele ja huvitavaid lisamaterjale lastevanematele.

  1. Emili kool jätkab koos teiste Tallinna koolidega selle kooliaasta lõpuni distantsõppel. Erandkorras kohtuvad tugispetsialistid õpilastega, kes vajavad lisatuge.
  2. 25.05-29.05 toimuvad arenguvestlused. Iga pere saab valida, kas kohtutakse klassiõpetajaga koolis või virtuaalsel teel. Täpsema info saadavad õpetajad.
  3. 01.06-03.06 toimuvad õpilastele virtuaalsed üldpädevusi arendavad töötoad.
  4. Pidulik lõpuaktus toimub 4. mail kell 10. Sellele järgnevad virtuaalsed kohtumised oma klassiga.

Emili kooli ajutise distantsõppe põhimõtted:
  1. Oleme paindlikud ja võimaldame lapsel õppida pere rütmiga sobival ajal. Emili õpetajad koostavad ülesanded päevade kaupa, vajadusel teevad juurde uut osa või ülesandeid selgitavaid videoid ning iga laps saab päeva jooksul õppida oma rütmis. Küsime pidevalt õppekoormuse ja -korralduse kohta tagasisidet ja kohandame protsessi.
  2. Oleme kättesaadavad ja pakume tuge. Emili õpetajad on tööpäeva jooksul Teamsi, Stuudiumi või telefoni teel kättesaadavad. Õpilastega suheldakse regulaarselt ka videokõnede teel (individuaalselt, grupis, kogu klassi või lennuga). Selgitame välja pered, kes vajavad lisatuge, ning õpetajad, abiõpetajad ja tugispetsialistid pakuvad individuaalse videokõne võimalusi.
  3. Keskendume kõige olulisemale. Lähtume jätkuvalt õppekavast ja projektõppe mudelist, kuid jälgime tähelepanelikult, et õppekoormus oleks ka uutes tingimustes paras. Võtame arvesse õpilaste ja vanemate stressitaset ja võimekust ning keskendume õpitulemustele, mis on distantsõppele hästi kohandatavad. 
  4. Kasutame korraga võimalikult vähe erinevaid digitaalseid platvorme. Igal lennul on üks digitaalne põhiplatvorm. Uusi programme või keskkondi võtame kasutusele läbimõeldult, samm-sammult ja õpilasi ning vanemaid juhendades.
  5. Õpetame ja õpime mitmekesiselt. Toetame lapse terviklikku arengut ning loome võimalusi nii digipädevuse arenguks kui ka ekraanivabaks õppimiseks. Koolipäeva osaks on nii toas kui ka värskes õhus liikumine.
  6. Jääme kindlaks Emili kooli väärtustele, põhimõtetele ja tavadele. Õpime ja õpetame nii harjumuspäraselt kui võimalik. Hoolime, pühendume, vastutame ja oleme avatud, pöörame tähelepanu headele suhetele.

Korduma kippuvad küsimused

Mis siis saab, kui laps ei jõua kodutööd tähtajaks valmis?
Kui mure on ühekordne, andke õpetajale teada, et teete hiljem järele. Kui mure on pidev, rääkige õpetajaga läbi, mida on kõige olulisem teha. Vajadusel võtke ühendust tugispetsialistidega, et küsida abi lapse toetamisel või koduse õpikeskkonna loomisel.

Mis siis saab, kui meil on tehnilised probleemid?
Kui probleem on seotud mõne õpikeskkonnaga, võtke ühendust õpetaja või küsige abi teistelt lastelt/lastevanematelt. Muude tehniliste probleemide korral (internetiühendus vms), andke kindlasti õpetajale probleemist teada, et oleks selge, miks vastused hilinevad vm.

Kuidas siis last toetada, kui pean ise täiskohaga tööl käima?
Andke sellest samuti kindlasti õpetajale teada. Saame kooli poolt pakkuda õpetaja, abiõpetaja või tugispetsialisti abi, vajadusel ka igapäevast video või telefoni teel tuge lapsele.

Mida siis teha, kui meil pole arvutit?
Võtke õpetajaga ühendust. Saame koolist arvuteid laenutada.

Kuidas teha liikumisharjutusi, kui elame tihedalt asustatud kohas?
Küsige kindlasti abi liikumisõpetajalt, kes aitab leida sobiva viisi toas liigutamiseks või annab soovitusi linnakeskkonnas liikumiseks. Proovige leida õues liikumiseks aegu, mil on vähem inimesi liikvel (varahommik, õhtul). Ehk leiate võimaluse nädalavahetusel sõita linnast pisut kaugemale, kus on võimalus pikemalt looduses viibida ja matkata. Kui õue saada on keeruline, siis internetist leiab palju videoid ka tubasteks aktiivseteks tegevusteks: jooga, pilates, tantsuvideod (Just Dance), võimlemis- ja jõuharjutused.

Minu lapsel on raske. Kust ma abi saan?
Esimese asjana proovige luua kodus võimalikult pingevaba õhkkond. On selge, et laps ei suuda õppetööle keskenduda, kui tal on palju pinget ja stressi. Leidke aega, et teha lapsega koos midagi meeldivat – tehke koos süüa, käige jalutamas, mängige lauamänge, jutustage lugusid. See kõik aitab pingeid ja stressi maandada. Kui vajate abi, kuidas oma last õppimisel aidata, pöörduge õpetaja või tugispetsialisti poole, kes saab konkreetsest olukorrast lähtuvalt teile juhiseid ja soovitusi anda. Ärge jääge oma murega üksi.

Kui selline olukord kestab nüüd õppeaasta lõpuni, kas laps saab kõik vajaliku selgeks, et järgmisesse klassi minna?
Keskendume distantsõppe jooksul kõige olulisematele teemadele. Õpetajatel on ülevaade, kuidas lastel läheb, ning kõige tähtsam korratakse kooli jõudes üle.

Kas kevadvaheaeg toimub? Millal algab suvevaheaeg?
Vaheajad toimuvad plaanipäraselt.  

Ma ei oska last ainealaselt aidata. Mida teha? 
Võta ühendust aineõpetajaga, kes saab abi pakkuda ja aidata mõelda lahendusi, kuidas olukorras parimal viisil toimetada.

Laps lihtsalt keeldub koolitööd tegemast. Mis ma temaga nüüd teen?
Kui lapsel on tugev vastumeelsus, ärge sundige. Proovige välja selgitada, mis on selle vastumeelsuse taga. Hirm, et ta ei saa hakkama, tunne, et ta ei oska, tunne, et kõik on kuhjunud ja ta on teistest maas, hirm ja segadus uue olukorra pärast? Oluline on luua rutiinid. Kui ta pole esialgu nõus õppima, jätke ajutiselt õppimine sinnapaika. Püüdke koos luua päevakava, mis sisaldab tegevusi, mida laps ise välja pakub, mida ta soovib teha (hobid, meelistegevused, meisterdamised, lugemine, õues olemine). Määrake kindlad õue-ja söögiajad, ärkamise ja magamamineku ajad. Tunnustage last väikeste asjade eest (nt kui ta suudab päevakava järgida). Kui rutiin on saavutatud ja lapsel on enesetunne parem, saab aeglaselt liikuda ka õppeülesannete poole, alustades jõukohasemast, mis pakub eduelamust. Kindlasti rääkige probleemist õpetajaga ja vajadusel võtke ühendust tugispetsialistidega. 

Kodused ülesanded on liiga lihtsad ja lapsel on igav. Kust saada lisaülesandeid?
Võtke ühendust õpetajaga, sest see on oluline tagasiside õpetajale. Ta võib pakkuda lisaülesandeid. Samas võib lisaaega kasutada lugemiseks, meisterdamiseks või muude hobidega tegelemiseks. Palju häid ideid kodusteks tegevusteks leiate siit.

Kuna palju koolitööd on arvutis, on meil raske piirata lapse ekraaniaega. Mida teha, et ta liiga palju arvutis ei istuks?
Distantsõppe ajal on e-õpet tõepoolest palju. Saab jälgida, et kui koolitükid on tehtud, siis rohkem laps arvutis ei oleks. Soovitame teha konkreetsed nutiseadmete kasutamise kokkulepped. Ekraaniaja piiramiseks saab kasutada ka erinevaid rakendusi, nt FamilyLink. Mida veel ägedat kodus teha, vaata siit.


Huvitavat lisalugemist, -kuulamist ja -vaatamist

Hingehoidja ja kriisinõustaja Naatan Haamer arutles "Plekktrummis" (30.03.2020)  riikliku eriolukorra tõttu muutunud elukorralduse käigus võimenduvatest inimsuhetest.

Vaimse tervise portaali www.peaasi.ee kriisiaja teemalised arutelud ja podcast'id nende Facebooki lehel. Podcaste tuleb jooksvalt juurde, kõik on järelevaadatavad siin.

ERRi 31.03 distantsõppeteemaline saade “Suud puhtaks”

Põhja-Eesti Regionaalhaigla podcast koroonaviiruse kriisist tingitud hirmu ja ärevusega toimetuleku kohta

Tallinna Keskraamatukogu pakub erinevaid tasuta teenuseid (raamatukoguhoidja abistab koolitöödes, loeb lastele raamatut ette, youtube’i meisterdamiskanal). Vaata siit.

Visuaalsete päevaplaanide näidiseid (autor Kati Orav)

Ruti Einpalu artikkel “Kust algab toimetulek kriisiga” 

Videoarutelu peresuhetest kriisi ajal pereterapeut Roman Timofejeviga

Lastekaitseliidu soovitused, kuidas olla eriolukorras toetav lapsevanem, leiad siit.